Jaroslavli Riikliku Teatrinstituudi nukuteatritudengid tõid lavale kompositsiooni erinevatest etüüdidest, mis tutvustavad kooli nukuteatri peamisi õpetamismetoodikaid. Neli etüüdilavastust, esimene oli nukuteater, kus nukud ja muud lavavahendid olid valdavalt paberist, väga vinge materjaliga ringi käimine. Vene keelt mitte oskavad vaatajad ehk ei saanud kõigest aru, mis toimus “Nõias”, kuid vaatemäng oli nii või naa väga ilus. Seda annaks võrrelda mõne väga hea jaapani filmiga, tegelasi vaadates, kuulates muusikat, otsekui unustaks enda, heas mõttes. Üheksakümne minutiga sai näha rohkem kui arvaks, et selle ajaga jõuaks.
Tartlannad Anneli ja Reet vastavad:
K: Kuidas meeldis?
Meeldis.
K: Lemmik?
“Mees ja naine”. .. Midagi uudset oli. Käteplastika, inimene peab valdama oma ihuliikmeid sellise asja tegemiseks.
Küsimus: Mis mulje “Rebase võlu” jättis?
Rebaseosatäitja oligi tõeline rebane. … Jäi natuke pikaks, linade vehkimine väsitas. Rebase kehastus aga- väga ilus inimene- tema pärast juba huvitav.
K: “Kas “Nõid” oli arusaadav, sest räägiti palju vene keelt?
Valdavalt saime aru. Nukulavastusi vaadates…mängides on tohutult raske teha nii, et vaataja ikka jälgiks nukke, mitte näitlejaid. Paljudel inimestel on tihti vale arusaam nukuteatrist.
*
“Mees ja naine” oli paljude lemmik.
Liina Vassar
Спасибо …
…